8. klassi õppeprogramm “Igavesti vihmane suvi ehk kes jääb ellu vihmametsas”
8. aprillil toimus 8. klassi õppekäik Tartu Botaanikaaeda. Meie õppeprogrammiks oli “Igavesti vihmane suvi ehk kes jääb ellu vihmametsas”. Kas on võimalik 2 tunni ja 15 minutiga käia reisil kolmes loodusvööndis? Jah, botaanikaaias on see võimalik.
Õppeprogramm algas kliimavöötmete ja loodusvööndite meeldetuletamisega. Selgus, et ikka kipuvad õpilastel kliimavöötme ja loodusvööndi mõisted segamini minema. Meil Eestis on suvepäeval kuni 18 ja talvel napilt 6 tundi päevavalgust. Aga vihmametsade taimed vajavad 12 tundi päevavalgust aastaringselt ja seetõttu reguleeritakse kasvuhoonetes valgust vastavalt taimede vajadustele.
Meie retk algas vihmametsast. Soe ja niiske õhk voogas meile vastu. Vihmametsa tunnet lisasid kasvuhoones puurides vidistavad linnukesed. Õpilased said näha banaanitaime. Kas te ikka teate, et banaanid ei kasva puu otsas? Saime tuttavaks paljude vihmametsade taimedega, vaatlesime nende kohastumusi sealseks eluks. Näiteks suure sademete hulgaga hakkama saamiseks on paljudel taimedel suured ja õhukesed lehed või hoopis lõhenenud lehed. Valguse paremaks kättesaamiseks on taimedel ronimisvõime ja hingamiseks õhujuured.
Vihmametsa taimedest on mõnedki meil kodus olemas, näiteks orhideed, kannatuslill, monstera jt. Kas teadsite, et orhideed kasvavad vihmametsas puude peal? Veelgi rohkem leidub meil kodudes vihmametsa taimede saadusi, näiteks kohv, banaan, pipar, vanilje, kaneel, kakao, kardemon jpt. Nägime ka mitmeid putuktoidulisi taimi nagu võipätakas, kärbsepüünis ja kanntaim. Nendest võipätakas on Eesti looduseski olemas.
Seejärel liikusime kõrberuumi. Siinne õhk tundus kohe jahedam ja kuivem. Selleks, et kõrbetaimed kuivusega toime tuleksid, on neilgi mitmeid kohastumusi: lehtede asemel okkad, ribiline taimevars, et suurendada niiskust imavat pinda, paks vars, et koguda vett. Paljud kõrbetaimedki leiab meil tubadest, kaktustest näiteks jõulukaktus, piimalillelistest jõulutäht. Kliimatingimused on muutnud piimalilled ja kaktused välimuselt sarnasteks, kuigi kaktused pärinevad Ameerikast ja piimalilled Aafrikast. Lihtne nipp, kuidas neil vahet teha: kaktust kriimustades eritub läbipaistvat, aga piimalillest piimjat värvi vedelikku.
Kolmandas ruumis saime külastada Austraalia piirkonna ja vahemerelisi taimi, näiteks Austraalia taimedest nägime araukaariad, puusõnajalgu, sarvsõnajalgu, Euroopast jaanikaunapuud, õlipuud, apelsinipuud jpt. Sarvsõnajalad lehed näevad hoopis teistmoodi välja kui meie sõnajalgadel. Jaanikaunapuu kaunad olid ammustel aegadel jõulude-aegne laste maiustus, näiteks 1930. aastatel ka Eestis. Pärast kasvuhoone ringkäiku ja kokkuvõtete tegemist jalutasime ringi ka botaanikaaia välisterritooriumil. Nii mitmedki taimed olid juba õied avanud.
Oli väga mitmekesine, värvikirev ja huvitav päev botaanikaaia rikkalikus taimemaailmas.
Suur tänu Kristine Fenskele botaanikaaia taimede tutvustamise eest. Õppekäik sai teoks tänu KIK-ile.
Loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo
